Hommik paiskas karge udu nurmele laiali. Linnud suhtlesid, karjudes üksteisest üle nagu purjus kalamehed baaris, kes kõik tahavad ühe korraga rääkida oma parima loo ja trumbata teised üle.
Udu vahelt, teerajakese peal, libises neiu sujuvalt läbi, kivikesed jalge all krabisemas. Mingi hetke mõtte välgatuse ajal tuli lihtsalt mõte minna mööda rohtu jooksma.
Jooksiski.
Ei olnud nii hea mõte.
Peale kümmet meetrit libastus neiu, lendas istuli ja libises oma kümme meetrit veel edasi, märjal rohul.
Üksik, kuid äärmiselt vänge vandesõna, mis paneks madrused vaikima. Lendas uttu ja kadus sinna.
"Vahi...!"
Neiu kargas püsti, ning jõllitas uttu. Linnud tundusid röökivat veelgi kõvemini.
"Vale pool"
Neiu keeras ringi ja jõllitas ehmunult noormeest kes kaabu kuklas häbematult avalikult muigas.
"Ma..ma ...jalutasin siin..."
"Tagumiku peal...?"
Neiu mühatas ja solvununa tõstis nina taeva poole, ning üritas jõuliselt minema kõndida, arvestamata seejuures muru libedust.
Viga! mõtles neiu, ja valmistus ninuli kukkuma.
Pagan! mõtles neiu, kui noormees ta kinni püüdis.
"Sul ei tule see libedal kõndimine ikka hästi välja.... las ma aitan sind.."
"ei..ei... ma saan ise kaaa-aa--ahhh"
Noormees võttis ta sülle ja hakkas teeraja poole sammuma.
Neiu vaatas talle punastades ja solvunult otsa. Vaikus venis pikaks. Pool minutit mis kulus rajale tagasijõudmiseks tundus igavikuna.
Noormees pani ta maha.
"Palun"
"aitäh..." keeras selja ja hakkas solvumise märgiks minema astuma. Peatus siis...
"Mitte, et ma ei oleks tänulik..." keeras ennast "...aga mul pole kombeks...."
Mees oli kadunud.
Neiu rindade alt tuli solvunud emalõvi mõiratus ja jalg lõi vastu maad niiet kivikesed lendasid kahte lehte.
"Olgu siis.... kui nii mühakas tahad ollla....."
Vihane minema kõndimine.
Vihane pomin.
Linnud röökisid üksteise peale.
Udu hakkas hajuma.
Monday, December 14, 2009
Friday, April 25, 2008
Part Two: Chateau
"See on ju lausa kohutav mis sa rääkisid!" kõlas kõrge hüüe. hüüe mis suudaks purustada klaasi kui tahaks.
Margaret ainult mühatas ja jõi teed edasi näpp filigraanselt püsti. "Hulkur, muud midagi. sellistega ei saagi misket paremat teha. Nagu nii oli ära teeninud selle, et ta sealt uksest välja lendas."
"Margaret! Kuidas sa saad nii julm olla? Äkki ta sai surma?" undas Marie uuesti ja ta shokeeritud käed langesid jõuetult sülle.
"Ah ära ole naeruväärne Marie. Ma ei usu, et temaga midagi juhtus. Absoluutselt. Ära tüüta nüüd külalist sellega." Margaret pöördus neiu poole. Ta kortsulised silmad olid hallid ja läbitungivad. Karmid silmad, nagu vana õpetaja keda sa vihkasid kooli ajast. "Kas su tuba rahuldab sind? On kõik hea? Öösel külm ei olnud?"
"Jaa.. kõik oli super" neiu naeratas soojalt.
Margareti näos paistis korraks naeratus aga see kadus kohe nagu musta auku. "Selge.. ma siis lähen tukastan natuke, enne õhtusööki." Ta ajas ennast oma kepi najale püsti ja lonkas terassi uksest sisse.
Marie paksud ja töntsid käekesed olid ikka veel shokeeritud. Värisedes haarasid need teetassi väikesest sangast ja tõstsid selle huulile.
"Rahune Marie, ma arvan, et temaga on kõik korras" kostis neiu.
"Arvad?" tõstis Marie oma pea.
"Jah" vastas neiu ja silmitses chateu kurjakuulutavaid deemonite kujusid mis katuse serval rohekalt helendasid.
"Samas on see nii romantiline. Hulkur olla ma mõtlen. Ja sellised seiklused. Võibolla ta on selline, detektiiv kes hulgub mööda maad ringi ja ... ja ajab kurjategijaid taga. Tee peal võrgutades naisi ja olles sharmantne."
Neiu muigas teades Marie maaniat armastus ja seiklus kirjanduse järele. Ta neelas neid kümnete kaupa. Ohates igakord kui raamatu läbi sai. surudes raamatu vastu oma suurt rinda. Neiu teadis, et mõni riivatum ja pornograafilisem raamat on ka kaks korda Mariel läbi loetud. järjest.
Aednik kõndis põõsaste vahel ja hindas neid oma vilava pilguga. Aednik Hector oli jõuline mees, kelle riided alati liibusid ta musklite vastu. Marie pilk saatis teda alati, keel niisutades huuli ja võimas büst natuke kiiremini hingama hakkas. kontrastis kehaga tuli, pooleldi kiilas pea mida ääristas valge juukse krae, mis oli alati korralikult kammitud. Hämardus.
Õhtusöök. suures kõledas saalis kus oli 20 meetrit pikk pruun massiivne mahagon laud. kaminas praksus tuli ja teenija serveeris veini.
Margareth kivistunud ilmel mälus jänese liha mädarõika kastmes. aeglaselt. nagu viiks läbi eriti keerulist operatsiooni, millest oleneb kellegi elu. Marie nägu oli roosakas joodud veinist. ta silmad läikisid ja keel oli pehme. Margareth saatis ta poole väikese kurja pilgu. rohkem ta endale ei lubanud, jätkates mälumist.
"...ja vot niimoodi see juhtuski. külamehed leidsid oma lambad veristena põldudelt. minu arust on see eriti jube... Räägitakse, et hundid. Ma ei lugenud spatseerimaski käia enam." veeretas Marie juttu, vehkides kahvliga, pritsides laualinale pruuni kastet.
Margareth kõhatas, pühkis suud ja tõusis. "Head ööd!" kõlas jäik hääl ja astus uksest välja.
Marie hüüdis liiga kõva häälega järele omapoolse "ilusa une"
"Ta on alati nii jäik. Ta peaks lõdvesstuma" pudistas Marie.
"Sa oled purjus" muigas neiu ja tõusis. "Tule ma viin su üles"
Ta võttis Marie käe alt kinni ja talutas trepist üles.
Marie istus voodil ja vaatas kuidas neiu end lahi riietas. jälgis ta rõskusest kananahas ihu, ilusaid rindu ja kauneid jalgu. Marie ohkas "Ma olen vist eluaeg sind kadestanud"
Neiu peatus juuste kammimisel vaatas peeglist ennast viivuks "Ära parem ole..."
"Sa oled ilus"
"Marie... ilu ei maksa midagi"
"Maksab küll kui tahad korralikult keppi saada"
"Marie!" hüüdis neiu ja nähes kuidas Marie lagistas naerda oma riivatu nalja üle hakkas ka naerma.
"Mine parem magama, sa oled purjus" naeris ta.
"Ega ometi..." hüüdis Marie ja hakkas veel rohkem naerma, komberdades ukse poole.
Neiu pani pika öösärgi selga ja keeras tule surnuks. Seisis lahtise akna juures ja nuhutas öö õhku. tähed särasid taevas... öö tõi igaviku jällekord.
Margaret ainult mühatas ja jõi teed edasi näpp filigraanselt püsti. "Hulkur, muud midagi. sellistega ei saagi misket paremat teha. Nagu nii oli ära teeninud selle, et ta sealt uksest välja lendas."
"Margaret! Kuidas sa saad nii julm olla? Äkki ta sai surma?" undas Marie uuesti ja ta shokeeritud käed langesid jõuetult sülle.
"Ah ära ole naeruväärne Marie. Ma ei usu, et temaga midagi juhtus. Absoluutselt. Ära tüüta nüüd külalist sellega." Margaret pöördus neiu poole. Ta kortsulised silmad olid hallid ja läbitungivad. Karmid silmad, nagu vana õpetaja keda sa vihkasid kooli ajast. "Kas su tuba rahuldab sind? On kõik hea? Öösel külm ei olnud?"
"Jaa.. kõik oli super" neiu naeratas soojalt.
Margareti näos paistis korraks naeratus aga see kadus kohe nagu musta auku. "Selge.. ma siis lähen tukastan natuke, enne õhtusööki." Ta ajas ennast oma kepi najale püsti ja lonkas terassi uksest sisse.
Marie paksud ja töntsid käekesed olid ikka veel shokeeritud. Värisedes haarasid need teetassi väikesest sangast ja tõstsid selle huulile.
"Rahune Marie, ma arvan, et temaga on kõik korras" kostis neiu.
"Arvad?" tõstis Marie oma pea.
"Jah" vastas neiu ja silmitses chateu kurjakuulutavaid deemonite kujusid mis katuse serval rohekalt helendasid.
"Samas on see nii romantiline. Hulkur olla ma mõtlen. Ja sellised seiklused. Võibolla ta on selline, detektiiv kes hulgub mööda maad ringi ja ... ja ajab kurjategijaid taga. Tee peal võrgutades naisi ja olles sharmantne."
Neiu muigas teades Marie maaniat armastus ja seiklus kirjanduse järele. Ta neelas neid kümnete kaupa. Ohates igakord kui raamatu läbi sai. surudes raamatu vastu oma suurt rinda. Neiu teadis, et mõni riivatum ja pornograafilisem raamat on ka kaks korda Mariel läbi loetud. järjest.
Aednik kõndis põõsaste vahel ja hindas neid oma vilava pilguga. Aednik Hector oli jõuline mees, kelle riided alati liibusid ta musklite vastu. Marie pilk saatis teda alati, keel niisutades huuli ja võimas büst natuke kiiremini hingama hakkas. kontrastis kehaga tuli, pooleldi kiilas pea mida ääristas valge juukse krae, mis oli alati korralikult kammitud. Hämardus.
Õhtusöök. suures kõledas saalis kus oli 20 meetrit pikk pruun massiivne mahagon laud. kaminas praksus tuli ja teenija serveeris veini.
Margareth kivistunud ilmel mälus jänese liha mädarõika kastmes. aeglaselt. nagu viiks läbi eriti keerulist operatsiooni, millest oleneb kellegi elu. Marie nägu oli roosakas joodud veinist. ta silmad läikisid ja keel oli pehme. Margareth saatis ta poole väikese kurja pilgu. rohkem ta endale ei lubanud, jätkates mälumist.
"...ja vot niimoodi see juhtuski. külamehed leidsid oma lambad veristena põldudelt. minu arust on see eriti jube... Räägitakse, et hundid. Ma ei lugenud spatseerimaski käia enam." veeretas Marie juttu, vehkides kahvliga, pritsides laualinale pruuni kastet.
Margareth kõhatas, pühkis suud ja tõusis. "Head ööd!" kõlas jäik hääl ja astus uksest välja.
Marie hüüdis liiga kõva häälega järele omapoolse "ilusa une"
"Ta on alati nii jäik. Ta peaks lõdvesstuma" pudistas Marie.
"Sa oled purjus" muigas neiu ja tõusis. "Tule ma viin su üles"
Ta võttis Marie käe alt kinni ja talutas trepist üles.
Marie istus voodil ja vaatas kuidas neiu end lahi riietas. jälgis ta rõskusest kananahas ihu, ilusaid rindu ja kauneid jalgu. Marie ohkas "Ma olen vist eluaeg sind kadestanud"
Neiu peatus juuste kammimisel vaatas peeglist ennast viivuks "Ära parem ole..."
"Sa oled ilus"
"Marie... ilu ei maksa midagi"
"Maksab küll kui tahad korralikult keppi saada"
"Marie!" hüüdis neiu ja nähes kuidas Marie lagistas naerda oma riivatu nalja üle hakkas ka naerma.
"Mine parem magama, sa oled purjus" naeris ta.
"Ega ometi..." hüüdis Marie ja hakkas veel rohkem naerma, komberdades ukse poole.
Neiu pani pika öösärgi selga ja keeras tule surnuks. Seisis lahtise akna juures ja nuhutas öö õhku. tähed särasid taevas... öö tõi igaviku jällekord.
Part One: Igaviku rong
Rongi rattad viivad pimedusse.
Initsiaalid S.S. kukub põrandale valge taskurätiku näol. valge siidkinnas ilmub kupeest ja korjab selle üles. graatsiliselt tõuseb käsi, nagu leviteerides, nagu olekski ainult valge kinnas ilma millegita.
Noor naine, punases kleidis oopis on ühendatud sinna kinda otsa. kleit liibub ümber keha, tuues nähtavale kõik need veatud keha kumerused, mida kuu varjutab veel omakorda läbi vaguni akna.
Kupees on pime, neiule meeldib see nii. vähemalt täna. võibolla istuks ta seal lõpmatuseni, kuid siiski on vaja ka toita seda maist keha enne kui põlved värisema hakkavad. sest reis on pikk.. reis on pimedusse. pimeduse pehmesse rüppe. kuid keha nõuab oma.
neiu ohkab, tõmbab kübaralt loori alla, näo ette, varjutades näo võõraste, himurate ja muidu maiaste eest.
Rong rappub tuues korra tasakaalutuse punastesse kingadesse aga see taastub kohe.
Naise uudishimu ei anna ikka rahu ja silmanurgast piilub silm teistesse kupeedesse: kaks meest mängivad kaarte, üks onaneerija, suitsetavad naised ajavad juttu, magaja, teine magaja, sorija, vanur, ema, playboy....
Puhvetis on kõik ülikondades suitsetades. õhk on sinine. suits lhb silma. neiul heameel et tihe loor on silme ees. muidu näeksid kõik seda üksikut pisarat mis mööda põske alla voolab. mehed annavad teed, siht nende vahel on paks iharusest ja perverssustest.
"Hey... baby" kostab kuskilt "jobu" mõtleb naine ja heidab kõige parema "puutud-lõikan -kõri-läbi" pilgu. nüüd on ta naine. nii mõnigi võib süütuse kaotada sellise iharuse käes. Kõik need mehed näevad naist, nende jaoks pole neiut. Lihtsalt naine... kogu oma ilus. tuli siia. kujutate pilti. seisab siin meie ees ja me vaatame teda nagu penid jooksuajal.
"Jim Beam... jääga"
kostab kahin.
"topelt"
topelt kahin.
"telliks kolmekordse tuleks kolmekordne kahin" mõtles neiu/naine.
"telli pudel, hakkavad karjuma" pomises kõhna noormees baari letile nõjatudes küünarnukkidega.
Kaabu oli tal kuklas. Ülikond natuke kulunud ja kingad vatti saanud.
Neiu muigas ja võttis lonksu ja istus pukile peites nii hästi kui suutis oma siredaid sääri mida kõik neelasid pilkudega. need lausa puurisid teda. valus oli.
"Sina tule parem kaasa..." ütles paks higine mees võttes kõhnukil käest kinni.
"No...kui kaasa siis kaasa" ütles kõhnuk ja tõusis "Oli meeldiv"
Ning ta kõndis loivas muiates minema .
Tund aega hiljem mehed ümber baarileti kahistasid, et keegi mees olevat vaguni uksest välja visatud.
Initsiaalid S.S. kukub põrandale valge taskurätiku näol. valge siidkinnas ilmub kupeest ja korjab selle üles. graatsiliselt tõuseb käsi, nagu leviteerides, nagu olekski ainult valge kinnas ilma millegita.
Noor naine, punases kleidis oopis on ühendatud sinna kinda otsa. kleit liibub ümber keha, tuues nähtavale kõik need veatud keha kumerused, mida kuu varjutab veel omakorda läbi vaguni akna.
Kupees on pime, neiule meeldib see nii. vähemalt täna. võibolla istuks ta seal lõpmatuseni, kuid siiski on vaja ka toita seda maist keha enne kui põlved värisema hakkavad. sest reis on pikk.. reis on pimedusse. pimeduse pehmesse rüppe. kuid keha nõuab oma.
neiu ohkab, tõmbab kübaralt loori alla, näo ette, varjutades näo võõraste, himurate ja muidu maiaste eest.
Rong rappub tuues korra tasakaalutuse punastesse kingadesse aga see taastub kohe.
Naise uudishimu ei anna ikka rahu ja silmanurgast piilub silm teistesse kupeedesse: kaks meest mängivad kaarte, üks onaneerija, suitsetavad naised ajavad juttu, magaja, teine magaja, sorija, vanur, ema, playboy....
Puhvetis on kõik ülikondades suitsetades. õhk on sinine. suits lhb silma. neiul heameel et tihe loor on silme ees. muidu näeksid kõik seda üksikut pisarat mis mööda põske alla voolab. mehed annavad teed, siht nende vahel on paks iharusest ja perverssustest.
"Hey... baby" kostab kuskilt "jobu" mõtleb naine ja heidab kõige parema "puutud-lõikan -kõri-läbi" pilgu. nüüd on ta naine. nii mõnigi võib süütuse kaotada sellise iharuse käes. Kõik need mehed näevad naist, nende jaoks pole neiut. Lihtsalt naine... kogu oma ilus. tuli siia. kujutate pilti. seisab siin meie ees ja me vaatame teda nagu penid jooksuajal.
"Jim Beam... jääga"
kostab kahin.
"topelt"
topelt kahin.
"telliks kolmekordse tuleks kolmekordne kahin" mõtles neiu/naine.
"telli pudel, hakkavad karjuma" pomises kõhna noormees baari letile nõjatudes küünarnukkidega.
Kaabu oli tal kuklas. Ülikond natuke kulunud ja kingad vatti saanud.
Neiu muigas ja võttis lonksu ja istus pukile peites nii hästi kui suutis oma siredaid sääri mida kõik neelasid pilkudega. need lausa puurisid teda. valus oli.
"Sina tule parem kaasa..." ütles paks higine mees võttes kõhnukil käest kinni.
"No...kui kaasa siis kaasa" ütles kõhnuk ja tõusis "Oli meeldiv"
Ning ta kõndis loivas muiates minema .
Tund aega hiljem mehed ümber baarileti kahistasid, et keegi mees olevat vaguni uksest välja visatud.
Subscribe to:
Posts (Atom)